"Vana kindlus"

Vladimir Beljajev
"Vana kindlus"
Triloogia
Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955.
Vene keelest tõlkinud Hilda Dresen.
Illustreerinud Henn Rooneem.

Vanas kindluses olen ma käinud. Kui ühel reisil Kamenets-Podolskisse sattusin (kasutan siinses meenutuses raamatus olevat nimekuju; praegu kirjutatakse selle Ukraina linna nime palju keerulisemalt Kamianets-Podilskyi), siis ei saanud ju kuidagi jätta käimata selles lapsepõlves nii põnevana tundunud raamatu põhilises sündmuskohas. Panen siia ka mõned sellelt reisilt kaasa toodud postkaardid kindluse vaadetega (1984).

Esimene tutvus Vana kindlusega ei alanud mul siiski mitte 1955. a paksu triloogiaraamatuga, millest on siinsed illustratsioonid ja mis mul alles on, vaid kirjastuses Ilukirjandus ja Kunst 1949. aastal ilmunud "Vana kindlusega", mille oli vene keelest tõlkinud M. Gutmann ja mis sisaldas üksnes triloogia esimest osa. Seda väljaannet mul enam pole ja internetist leidsin ka üsna viletsa kvaliteediga pisikese kaanepildi, mille autor oli vist Heino Kersna.

Kogu triloogiast ma siin ei kirjuta - võib-olla kunagi hiljem teen juttu järgmistest osadest, aga siin piirdun üksnes esimesega, peategelaste gümnasistipõlvega. Jutustuse "Vana kindlus" tegevus toimub niisiis Kodusõja ajal ning kirjeldab tolleaegsete ukraina koolipoiste igapäevaelu poliitiliselt rahutul ajal, mil võideldi petljuuralastega.

Peategelased on kolm sõpra: kingsepa poeg Petka Maremuhha, koerapüüdja poeg Józik Starodomski ehk Nugis ja minategelane Vassili Mandžura, trükitöölise poeg. Kohe alguses saab lugeja tuttavaks ka nende lemmikõpetajaga, kelleks on ajalooõpetaja Lazarev, kes oma õpilastega sageli linnas ringi jalutas ja neile ka Vanast kindlusest põnevaid lugusid pajatas. Kindluse kirjeldust ma siin siiski edasi andma ei hakka, panen siia näitlikkuse huvides hoopiski Vana kindluse internetist leitud plaani.


Kõige tuntum torn oli Paavsti torn (postkaardil kõrval), kus tsaar Nikolai Esimese ajal oli vaevelnud tuntud ukraina vabadusvõitleja Ustim Karmaljuk. Poisid kavandasid koos õpetajaga retke maa-alustesse käikudesse, kuid punased taganesid linnast ja Petljura koos pilsudskilastega oli linnale lähenemas. Kõik edasine ongi sellest keerulisest Kodusõja ajast, põnevatest poistemängudest ja seiklustest, punaväelase mahalaskmise nägemisest ja mõjust, mida see sündmus poiste elule avaldas.

"Vana kindlus" oli praeguste hinnangukriteeriumide järgi mõõtes väga punane raamat bolševike ja petljuuralaste vastasseisudest. Tekstinäiteid ma "Vanast kindlusest" siia ei pane, sest kirjanduslikkusest enam on selle raamatu väärtuseks sisu põnevus ja hoogsus, mida oleks raske juhusliku tsitaadiga edasi anda. Poiste seiklusi oli kirjanik osanud väga huvitavalt kirja panna. Oli ju tegemist tema enda poisipõlve kirjeldusega - triloogia kujutab endast Vladimir Beljajevi autobiograafiat.

* Vladimir Beljajev (3. apr /vkj 21. märts/ 1909 - 11. veebr 1990) sündis Kamenets-Podolskis ja Vana kindlus Dnestri jõe ääres oli tema igapäevane mängu- ja seiklusmaa. Triloogia "Vana kindlus" koosnes kolmest raamatust: esimene osa oligi "Vana kindlus", teine "Dnestri kallastel" ja kolmas "Linn mere ääres". Kõik kolm raamatut kokku andsid pildi ühe nõukogude töölisnoore kujunemisest.

Usun, et praegusaja noorele lugejale jääks see raamat paljuski arusaamatuks ja kaugeks, sest tal oleks ilma põhjalike pikemate selgitusteta raske mõista sündmustiku ajaloolist tausta, seda, kuidas Ukrainast omal ajal kujunes nõukogude vabariik ja missugune oli tolle aja elu.

Vaade vanale kindlusele idast. - Vana kindluse müürid.

Владимир Беляев "Старая крепость". Трилогия. - "Молодая гвардия" 1953.